Väike selgitus KV kanali prioriteetide kohta

Day 1,459, 15:42 Published in Estonia Estonia by Viskaja

Tervist, head lugejad!

Selle artikli peamine idee on täita tühimikku eEesti meediamaastikul, kuid mul oleks soov ka üht oma otsust kommenterida. Enne seda aga pean ma vajalikuks defineerida sõna "eRepublik". Vastavalt Vikipeediale on eRepublik Interneti-põhine arvutimäng (MMOG), mis loodi 21. oktoobril 2008. Järgmiseks palun lugejatel mõelda, mis on mängu kui sellise eesmärk (ehk miks te eRepublikut mängite). Minu puhul on vastus igatahes järgmine - mina mängin erepi postiivsete emotsioonide saamiseks (olgu nende tootjateks riiklik autasu, BH medal või lõpetatud missioon).

Põhjus, miks ma sellise sissejuhatuse tegin, seisneb vajaduses selgitada täna (eile - toim.) toimunud lahingute prioriteetide seadmist. Päeval 1459 toimus ABC liidu riikides 2 lahingut - Vidzeme RW ja Põhja-Eesti ründamine eSoome poolt. Lahingud algasid pea samal ajal. Päev varem oli minuga ühendust võtnud eLäti president, kus palus ülestõusu, mis pidi olema "with max force", toetada. Peale selle oli eile ka Läti (IRL) iseseisvuspäev. Seega otsustasingi seada eesmärgiks eLäti regiooni vabastamise, lootes kodumaa kaitsel liitlaste abile. Esialgu see töötaski - esimesed alalahingud (subid) Vidzemes võideti. Paraku ei õnnestunud alguses saavutatud edu hoida ja ühistele pingutustele vaatamata eLätit (kas või osaliselt) vabastada ei õnnestunud.

Eile õhtul aga õnnestus meil koos liitlastega tänu massivsele (minu noored silmad pole igatahes veel midagi sellist kohanud) relvade jagamisele Põhja-Eestit edukalt soomlaste sissetungi eest kaitsta. Paraku tühjendas selline teguviis KV kassat niivõrd, et valitsus oli sunnitud esitama Riigikogule lisaeelarve. Kindlasti leiavad mõned lugejad, et kui Läti abistamiseks tehtud kahju (üle 20 miljoni punkti, nagu siit selgub) oleks suunatud Põhja-Eesti kaitsele, oleks seal edu saavutamine lihtsam olnud. Nüüd jõuamegi tagasi sissejuhatuse juurde. Ma leian, et liitlaste abistamine (sellest hoolimata, et nad pidid kaotusega leppima) tekitas antud juhul rohkem positiivseid emotsioone kui oleks tekitanud status quo jätkamine ehk "tiksumine" tavalises rütmis (ja liitlaste unarusse jätmine).

Loodan, et lugejad mõistsid, miks valitsus otsustas seada prioriteediks liitlase lahingu, kui rünnaku all oli kodumaa.

Viskaja