Join the new world

Vikati ehitusblogi 1. osa
Kronori soovil, Vambola tahtel...

Asi on siis nüüd nii kaugele jõudnud, et minu suvekodu vannituba on peaaegu valmis. Vaja ainult põrandaküte ära ühendada ning dušikabiin kokku panna. Rohkem kui 2,5 aastat kestnud pingutus on hakanud valmis saama. WC pott töötab vahelduva eduga juba teist aastat, algul küll äärmiselt askeetsetes tingimustes, ruumis mille seinas palk ning põrandal puhas betoon ning laes ürgsed lubjaga kaetud lauad ja talad.

Päris alguses oli see aga vana talumaja nn. külm tuba. Ei, ma ei mõtle sahvrit, sahver on hoopis teine asi ja samuti mul kenasti olemas, vaid külma tuba millel korrektne kütmise võimalus peaaegu puudub või seda lihtsalt ei kasutatud. Igatahes oli selles toas päevi näinud laudis, seinas tegelikult päris mõnus eestiaegne pastellroheliseks värvitud krohv.

Kõigi romantikute kurvastuseks ja pean aga teatama, et see eestiaegne vana krohv sai maha lõhutud ning asendatud kipsiga. Küsite miks? Eks ikka sellepärast, et majas vähemalt üks moodne sein oleks. Kogu ülejäänud maja interjööri seinas on peensusteni puhastatud majapalk. Mulle endale tundub see suht tavapärane, kuid kõik külalised, isegi sugulased Tallinnast, on seda ikka imetlenud. Samuti on kiidetud kogu maja kõrget ehituskvaliteeti. Nii sirgeid palkseinasid 100 aastases majas polnud üks tuttav spets varem veel näinud. Kogu maja on õnnistatud ka suhteliselt kõrgete lagedega, mis kõrgusega ca 2.65 meetrit. Pole küll päris see mis Tartu vanalinna 3,20 aga 2,65 on 100 aastat vana maamaja kohta päris soliidne number. Viimase lihvi annavad veel 8 meetrised laetalad millel kirvega kandid ümaraks on löödud.

Nüüd aga vannitoa juurde.

Vannitoa ehitus algas krohvi eemaldamisega seintelt, mille alt paljastus enam vähem talutavas seisukorras palk. Ühe akna ümbert oli tehtud kõvasti parandus ja vahetustöid, mistõttu horistonaalpalgist oli saanud vertikaalpalk. Päris esialgne plaan jätta vannitoast üle jäävasse ruumi samuti ilus palksein oli luhtunud. Polnud seal midagi jätta, hea kui sein oma tehnilist eesmärki täidab.

Tegelikult võis seda aimata, sest kõrval asetseva köögi sein oli kaheksakümnendatel pooles jaos poorbetooniga proteesitud ning horisontaaltaladega kogu sein fikseeritud. Seda kõike sellepärast, et ilmselt neljakümnendatel või viiekümnendatel aastatel, enne kui maja sai kaitsva eterniitkatuse, oli vana sindel katus põhjapoolt vihma läbi hakanud laskma ja mädandanud korralikult maja seina, põhjustades vägagi suuri kahjustusi maja kandevkonstruktsioonidele. Võib ainult tänada kõige vägevamat, et see maja oma kõige süngematel aegadel kokku ei kukkunud ning nüüdseks igati vettpidava katuse all on koos vahetatud põhjapoolse seina katusevööga, mis tagab ilmselt veel vähemalt 100 aastase eluea pikenduse.

Järgmiseks etapiks oli põrandalaudade eemaldamine ja nagu võis arvata oli suhteliselt kesises seiskorras laudade all puhas liiv ning mädanenud põrandatalad, mis hoolimata oma närusest välimusest tegelikult veel päris tugevad olid ning ilmselt veel päris pikalt oleks oma funktsiooni täitnud, kuid siiski tagasipanekuks kõlbmatud. Esimesest laksust ei teadnudki nüüd mida teha selle põrandaga. Millist lahendust kasutada. Kas soojustada kergkruusega, mille peale uued põrandatalad ning saada suhteliselt kergelt mõnus soe puitpõrand või... või teha teisiti.

Sai tehtud otsus, et tulebki teha teisiti. Eesmärgiga vannituppa panna põrandale keraamiline plaat ning külmast toast järgi jäävasse ossa vana laudpõranda kõbedamatest laudadest põrand. Põranda eemaldades paljastus täpselt tulevase vaheseina alt maakivist vundament. Suure üllatusena selgus, et seal oli varem ka olnud sein. Palgis olid ka selged viited sellele.

Sellest milline põrandalahendus käiku läks, saate lugeda aga Vikati ehitusblogi järgmisest osast.