Join the new world

Hea e-eestlane, hea inimene, kes Sa oled veel jäänud puhtast usust oma riiki ning rahvasse, lugupeetud vähesed, kes te veel annate enda panust riiki. Igaüks endale omasel ja jõukohasel moel - kritiseerides, virisedes ja vingudes või pakkudes töökohti meie inimestele, sõdides viimaste jõuvarudeni meie maa eest ning olles lihtsalt muhe vend, kellel ei ole ükskõik. Ärge rutake arvamusega, mis teil võib tekkida, et ma laidan neid, kes kritiseerivad.Ei. Sest nad võtavad vaevaks vähemalt teha sedagi. Loomulikult ei ole kriitikutel tihti õigus või neil puudub reaalne pilt olukorrast, aga nad teevad midagi. Ma usun, et nad tegelikult hoolivad eEestist - täpselt nii nagu ka mina.

Meeskond, ja ma pean ütlema, et vapustav meeskond ning seda siiralt - otse südamest - mis alustas suure hooga on väsinud. Valitsuse liikmeid on tabanud löögid eraeludes. Tugevad haigestumised, arvutite katki minemised jne. Inimlikud ja tegelikult kõigile arusaadavad sündmused, mis mõistetavalt piiravad aega, mida on võimalik e-maailmale panustada. Veedan ise mängus mitmeid tunde päevas ja kaardile vaadates võib tunduda, et ma ei tee mitte midagi, aga see ei ole nii.

Kui me ise endeid ei aita, siis ei aita meid keegi. See on fakt. Meid on aidatud lahkusest. Me ei suuda endeid ise kaitsta. Meil ei ole liitlastele, midagi erilist pakkuda. Valitsus suhtleb liitlastega igapäevastelt. Tänu edukale suhtlemisel õnnestus meil korra eSoome välja juba lüüa ja see juhtub taas. Tean, et ping-pongi sõda on tüütu - väga tüütu, aga rahvaesindajad eSoomes ei soovi rahu. Suhtlus eSoome presidendiga on vähemalt iganädalane. Mõned riigijuhid on mulle öelnud ausalt, et jah, aitan teid taas, aga see on juba jube tüütu traditsioon. Oleme hoidnud riikidega häid suhteid, olnud diplomaatilised, vahel ka pugenud, aga kusagilt jookseb piir, kus inimesed väsivad. Väsivad mõttest sõdida taas võõrast sõda. Väsivad mõttest kulutada enda energiat, relvi ja toitu võõra maa eest, millest nad kuulevad esimest korda. See on karm reaalsus, millest kõik viimased eEesti riigijuhid on teadlikud.

Jube mugav on logida näiteks kord päevas foorumisse ja pommitada probleemidega, mida ikka leidub. Palun mõelda hetkeks, kui paljud neist kritiseeriatest on pakkunud enda abistavat kätt? Juhin tähelepanu ka sellele, et pakkusin enne presidendiks saamist nii mõnelegi praegu foorumis aktiivselt arvamust avaldavale poliitikule kohta valitsuses ja seda mitmeid kordi, aga tulutult. Need, kes nõustusid on tublid e-maailma inimesed, kes veel jaksavad, soovivad ja proovivad. Loomulikult nõustusin nii mina kui ka valitsus ametit vastu võttes kohustustega, mis meil on. Oleme neid kohustusi kandnud.

Lugu kisub nutuseks. Ma olen kindlasti unustanud kõige olulisemad mõtted, sest seda lugu kirjutades olen mitemeid kordi peatunud ja sügavalt mõelnud, et milleks?
Mäng teenib minult ainult kasumist, võtab aega ja iga uuendusega läheb kohutavamaks. Miks mina ja teised vähesed veel vaeva näevad? Ma ei tea vastust. Julgen oletada, et see on kohusetunne. Võimalik, et ka lihtne harjumus.
Tahan öelda, et kõik, mida ma öelnud, arvanud või mõelnud olen on olnud siiras. Ma olen päriselt nendesse mõtetesse uskunud ja usun siiani. Arvan tänaseni, et me ei saagi, midagi saavutada kuni käib kraaklemini ja rahvaarv väheneb. On võimalik, et see jääb eEestile viimaseks aastaks. Väikeriiki on kulukas pidada.

Lugu on olnud pikk. Võtan selle lühidalt kokku nii, et jätkame seda, mis käsil ja teeme seda paremini. Peame ühiselt pingutama. Võimalik, et eEestil sellisel kujul ei ole mõtet. Kuni on mõni tragi e-eestlane, kes on valmis maksma riigi eest ja sellesse panustama peab valitsus tegema kõike, et see riik olemas oleks. Reaalsus on täna see, et seis on kehva ja mitte eelnevate presidentide süül ja mitte aktiivsete kodanike süül, vaid mängu enese ennasthävitaval käitumisel.

Ma olen alati enda inimestele kättesaadav. Valitsus töötab edasi! On raske, aga me oleme sellest üle. Olen meie üle uhke!


Elagu eEesti rahvas!
Elagu! Elagu! Elagu!

eEesti president
SirThomasGnohf