[Vikat] Majanduse surm või igavene elu!

Day 2,241, 12:46 Published in Estonia Estonia by Vambola Vikat

Viimasel ajal on tõusnud päevakorrale majanduse küsimused, eriti seoses kõrgete hindadega relvaturul. Riigikogu püüdis samas ka midagi ettevõtta aga kui palju sellest kasu oli, võib igaüks ise otsustada. Kui seni on relvaturul toimuvat käsitletud, kui päevapoliitilist teemat, siis minu arust on tegu põhimõttelise küsimusega. E-Eesti parteid ja ühiskond peavad otsustama millist teed me peame astuma. Kas minna vabaturu teed või pöörduda protektsionismi.

Mõlemil on nii plussid kui ka miinused. Vabaturg, kui selline, on tegelikult igati hea asi mida ma IRL elus igati toetan. Vabaturg suurendab majanduslikke sidemeid, suurendab suhtlemist välisriikidega ja parandab kaitsekoostööd. Kõik eelnevalt välja toodud vabaturu voorused on igati ahvatlevad ja efektiivselt töötavad, seda aga seni, kui kaubavahetuseks saab sõlmida pikaajalisi lepinguid, maksab kaubamäek, päritolumaa jne. Rahvusvahelise vabaturu eeldusteks on aga riikide vahelised kahepoolsed lepped ja sisseveo tollide puudumine.

Tehes aga silmad lahti näeme, et eRepublikus vabat rahvusvahelist turgu ei eksisteeri. Riigide vahelisi kahepoolseid majanduslepinguid ei ole de facto võimalik sõlmida. Pole ju võimalik kehtestada konkreetsetele riikidel erinevaid tolle, vaid kõiki lüüakse ühe vitsaga. On võimalik vaid katkestada majandussuhted, mõne riigiga täielikult, aga nõnda ei ole võimalik turgu reguleerida. Embargo väljakuulutamine on mõistilik ainult äärmiselt pingeliste poliitiliste suhete korral selleks, et kahandada vastase võimalusi teenida meie enda turu ekspluateerimise pealt.

Nagu näha ei ole eRepis rahvusvahelise vabaturu eksisteerimine võimalik. Lisaks veel on erinevate riikide tootmise boonused erinevad. Nii tekibki olukord, kus kasulikum on võtta mõne teise riigi kodakondsus, kui jätkata maksude maksmist eEestile.

Vaagides nii protektsionismi kui vabaturu plusse ja miinuseid leian ma, et eEesti väga väikese kogukonna parimaks võimaluseks on kaitsta kõigi jõududega oma koduturgu. See ei tähenda, et impordi maksu peaks 99% peale tõstma, aga impordi maks võiks olla vähemalt kaks korda suurem, kui kehtiv töömaksumäär.

Lisaks peaks, turu sujuvama töö tagamiseks, sisse viima turureguleerimise mehhanismi. Millega saaks stabiliseerida hindasid turul. Hetke olukord on selline, et kui keegi meid ründab jäävad kohalikud tootjad turu varustamisega jänni ja kui sõjategevus vaibub, siis pole jälle toodangut kugugi, panna hakatakse välja müüma. Sellises olukorras on aga turuhind äärmiselt heitlik, käies ülevalt alla. Kahjustades nii riigi kaitsevõimet, sest kalleid relvasid jõuab sama raha eest vägem osta, kui üldse. Selleks, et selline reguleerimismehhanism sisse seada pole kohe vaja meeletut raha hulka. Kui hind on madal piisab esialgu nt kõigest 300-350 krooni eest relvade ostmisest koduturult, neid relvasid peaks aga säilitama selleks, et need hinna tõustes üle varasemalt kokkulepitud piiri uuesti maha müüa.

Väike näide kuidas peaks asi toimima hakkama. Nt võtame toote X. Eelnevalt lepib RK kokku, et optimaalne hind antud tootele, rahuldades nii tootjaid kui ostjaid on nt 20EEKi. Lisaks lepib RK kokku ka nn hinnastabiilsuse taseme. See võiks olla nt 10% st, et toote X hind peab olema vahemikus 18-22. Kui aga hind väljub soovitud vahemikust nt langeb alla 18 hakkab otsmine pihta. Kuni hind on saavutanud taseme 19 EEKi ühiku kohta. Kui aga hind läheb üle 22 hakatakse varem kogunenud kraami müüma, kuni hind on langenud tasemele 21 EEKi ühiku kohta. Müümine ei tähenda automaatselt seda, et hakkamegi kohe 21 müüma, ei, müük hakkab toimuma ikkagi kehtiva turuhinna tasemel. Vastasel juhul looksime olukorra, kus ärksamad ärimehed ostavad kõik kraami korraga ära ja panevad oma nime all endise turuhinnaga uuesti müüki (ja saadud tulu panevad oma taskusse). Hind peab soovitud vahemikku minema lihtsa pakkumise-nõudluse põhimõtte järgi.

Mõni ärksam vast juba märkab, et sellise mehhanismiga on tagatud kahe tehingu kohta tootlus 5-10% vahemikus. St. riigil on võimalik teenida nõnda lisaraha. Lõpuks on aga tagatud selline olukord, kus riik ei peagi enam igapäevaselt raha sisse panema, vaid fond suudab iseseisvalt ära majandada ja isegi mahtu kasvatada. Sellise olukorra saabudes kindlasti ei tohiks hakata kohe raha välja võtma, vaid tegutsema tasa ja targu. Tehes seda siis, kui on saavutatud täielik kindlus, et antud fondi maht rahuldab turu stohhastika täielikult. Arvestama peaks ca kuuaja pikkuselise reguleerimise võimekusega. St kokku peaks fondis olema, kui mehhanismi päevane maht oleks 300 EEKi- 300x30= 9000EEKi. 9000 oleks aga täielik miinimum, sest antud hetkel ei oska ma öelda millime peab summa olema, et turu reguleerimine oleks võimalikult efektiivne (see selgub töö käigus). Seda summat ei ole vaja päevapealt, seda saab koguda mitme kuu vältel, sest turug ei vaja pidevat sekkumist.

300 võib tunduda väike, aga ega turu kunstlikuks mõjutamiseks on tegelikult vaja äärmiselt vähest, et näha esimesi muutuseid. Sest turul ju hetkel defitsiiti ei ole on vaid kõrge hind.

Täielik protektsionism tagaks, võimalikult soodsa hinna nii ostjatele kui ka müüatele ning parema maksulaekumise, kodanike lojaalsuse ning kaitsevõime.

Hinnastabiilsuste tähtsusest on kenasti kirjutatud ka Eesti Panga kodulehel: http://www.eestipank.ee/rahapoliitika/hinnastabiilsuse-tahtsus

Inflatsiooni mel küll ei ole aga lugege ainult seda, mis räägib miks stabiilsed hinnad head on.

Teadmiseks Lohhi fond jagas eile tublimatele noormängijatele 500 EEKi.


Teiseks võimaluseks on mitte turu enda mõjutamine vaid tarbija mõjutamine. Praegune olukord on ju täielikult tarbijate enese tekitatud- turg on liiga elastne. Hoolimata kõrgest hinnast ostetakse ikka kas või hambar ristis. Selleks, et hinda alla saada peaks tegema avaliku kokkuleppe millisest hinnast kõrgema hinnaga enam mitte keegi enam ei osta. Kraami järjest koguneb turule pakkumine kasvab, hinnad langevad kuni jõuavad tasemeni, kus pakkumine ja nõudlus saavutavad tasakaalu. Aga teades e-eestlaste valmidust koostööle võin kindlalt väita, et selline soovunelm ei täitu.

Antud mõtted on ainult ühe E-Eesti Demokraatliku Erakonna liikme mõttevälgatused ega ei ole parteiga mitte kuidagi seotud.

Ootan mitmekülgset diskussooni, teheke suud lahti.

Arvamused olgu kindlasti põhjalikult argumenteeritud.

Vambola Vikat,
Poliitik, ajakirjanik ja aktiivne ekodanik